Olen perelepitusega tegelenud viimased neli aastat, advokaadina laste õiguste kaitsmisega ligi kümme aastat. Selleks on eeldusena tulnud läbida märkimisväärne hulk koolitusi ja sooritada eksameid jms. Nüüd on ees ootamas uus perspektiiv. Nimelt käesoleva aasta 1. septembrist jõustub riikliku perelepituse seadus (RPLS). Mitmed minu vahendatavate läbirääkimiste osalised, on küsinud, et mida see riiklik perelepitus tähendab ja […]
Mis on riiklik perelepitus? Read More »
Alustame selgitusest, et kasutame selles artiklis mõistet „lahutama“ abielu lõpetamise ja „lahku minema“ muu püsiva suhte lõpetamise tähenduses. Ja „tagajärgi“, millest juttu teeme, saavad tunda peamiselt süütud lapsed, kuid sellest ei jää puutumata ka lahutajad/lahkuminejad ise. Siiski on üldistavalt raske öelda, mis on lastele parem – kas õudne lõpp või lõputu õudus. Me pooldame seisukohta,
LAHUTAMISEL JA LAHKU MINEMISEL ON TAGAJÄRJED Read More »
Praktikas on üles kerkinud küsimus, kas olukorras, kus lapse ja vanemate suhtlemine on ajaliselt jagatud pooleks (50:50) ja vanemad vastastikku lapsele elatise maksmises (raha vastastikku ülekandmises) kokku ei lepi, on riikliku perelepitusteenuse tulemusel sündivas vanemluskokkuleppes võimalik kokku leppida nn muul viisil ülalpidamise andmises nii, et see kokkulepe oleks sundtäidetav täitedokument? Kui lugeda riikliku perelepitusteenuse seaduse
PÕLVNEMISEST TULENEV ÜLALPIDAMISKOHUSTUS JA VANEMLUSKOKKULEPE Read More »
